Laupäev, 8. november 2014

Muki seiklus? Selleks, et midagi kirja panna, tuleb leiutada pealkiri, terve päeva olen sellele mõelnud ja lõpuks maandusin ühes järjekordses tanklas- Statoilis.
Larbin pakisuppi ja minu körval, ääretult suures parklas istub ... pisikene Muki. Istub ja ootab. Ja siis saabub suur rekka ja Muki seisab selle ette ja hakkab haukuma. Haugub seni, kuni talle miskit head visatakse. Ja siis tuleb järgmine rekka ja kõik kordub uuesti. Vat selline Muki. Muide, minu tagasihoidlik putka pole isegi silmapilgutust väärt!
Saagu siis selle koerakese auks mu järjekordsele blogile selline nimi. Ja ehk paneb ta mindki lõpuks tähele ... kui ta vaid teaks, mis mul külmkapis on!!!

Sügismasendus on selle nimi, sügis on ehk ilus, aga mitte lõputult. See pori, see jälk pläga, libe-tatine-udune-vihmane ja külm. Igatahes võtsin lõpuks kätte ja hakkasin sõitma lõuna poole, sest kus mind pole- seal pidi ju hea olema :D Kuna mul on natuke asja ka, vaja mõned broneeringud teha, tutvusi sobitada, siis oli nagu vabandus kah olemas.

Kui aus olla, siis läks hullemaks veel. Paduvihm, vihmast libe tee, pime, esitulesid käisin paar korda vaatamas, kas ikka põlevad. Sedasi algas mu sõit. Üllatus üllatus, Pärnumaal mitmes kohas nägin tee ääres õpilasi kõmpimas, ei mingeid helkureid! Läti algas sellega, et kadusid ka teemärgistused, mille järgi sõitsin. Haakisin ennast rekka taha, et seal siis (eba)turvaliselt edasi jõuda. Paaril korral üritasin talle koormasse ronida.

Esimeseks eesmärgiks võtsin Kursi Statoili, tean et seuke suur ja ilus. Sinna jäingi ööseks parkima. Kiluvargad ikka üllatavad, pidin bensukasse 8 eur. maksma. Selle eest, et ma pargin. Auto nr. kirjutati üles, öeldi, et neil on mehitatud valve. Oligi, öösel, kui aknast välja piilusin, liikus mingi tont koguaeg rekkade vahel ja uuris autonumbreid. 8 eurtsi, õudneeee. Selle eest sain ma Valgevenes autokoha, elektri, vee, paadi, sauna, korvitäie tomateid-kurke-viinamarju. Aga ega ma seda asja nii ei jätnud. Neil seal oli mingi kampaania, õlle liiter maksis alla euro. Ostsin võidukalt selle putka odavast õllest tühjaks :) (õlle liitri hind on mulle kindel väärtus, mida igal pool arvutan, korrutan ja jagan)

Hommik algas lootusrikkalt, et kas tõesti näen juba teisel päeval päikest! Ees oli kaugel kaugel kollane laik. Vahepeal käisin eestlastele armsaks saanud 19 kilomeetril. Lootsin süüa saada. Vaikus. Remont.
Seisin aia ääres, vahtisin kitsekesi. Korraga kihutas mu poole hirmuäratav elukas. Kuradi emu. Hea et aed vahel oli, sellegi poolest üritas ta oma laiaks litsutud nokaga mu arbuusi sisse korraliku augu lüüa. Siis ajas tiivad laiali ja kutsus mind jõudu katsuma.
Emu

Igatahes varjusin ma oma putkasse ja hakkasin süüa tegema. Tüüp vahtis mingi aeg mu putkat ja siis läks pikal jooksul kitsekesi taga ajama. Segane vend.









Rail baltic. Olen seda teed siin palju kordi sõitnud, alati mõelnud, et miks pole rongiühendust Euroopaga. Eestis on veel vähe liiklust, aga Leedus ja Poolas hullumaja. Rekkad rekka küljes kinni. Eriti täna, kus nad üritavad jõuda pühapäeva õhtuks Saksa piirile, et siis öösel korraga startida. Sada kilomeetrit pikk see lohe. Maantee sõidetakse aastaga renni. Proovi selles siis sõita, eriti, kui vihma sajab. Kõiksevärk tuleks rongile panna, kui palju vabaneb maanteed, palju vähem reostatakse õhku ja ... hulga rekkamehi jääks tööta.
Aga miks see raudtee peab kiir olema? Kel kiire, see saab lennukiga. Mina oleks küll rahul, kui oleks mugav kupee, hea restoran ja paari päevaga Berliinis kohal. Ja trass võiks olla seal, kus on juba raud maas. Tallinn- Tartu- Valga- Riia jne.

Mida rohkem lõuna poole, seda odavamaks läheb kütus. Viimane on mu suurim kulu, 1,249, 1,214, 1,179 ->
Sõber Arvo oli siit kuu aega tagasi läbi sõitnud -> nüüd Itaalias juba- soojas:)  http://ovrakindlis.blogspot.com/

Leidsin üles kurjami, kes neid pilvi teeb,, Leedus, seal taga, näete?
Salajane pilvevabrik.

Poola poolt paistis juba päike, tuli korraks ja kadus Poola poole tegasi.
Seesama kollane laik mind hommikul meelitaski.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar