Neljapäev, 13. november 2014

Söök

Ma söön igasugu värki, kõige rohkem maitseb mulle õlu muidugi. Aga seda tohib võtta peale tööd, peale 8-t. See on mul paigas. Kui Poola läksin, oh seda õnnetust, kella tuli keerata tund tagasi, tööpäev kohe pikem ja õlu libises kaugemale.

Auto sööb mul diislit ja kõige odavama hinna sain 0,86 eur. Tegelt on see kallis, olen aastaid Valgevenes maksnud 0,66 ja sinnakanti. Miks niipalju tõsteti? Vat ei tea. Ja pole vahet, kas kolhoosi või eurotanklas, igal pool kehtivad riiklikud hinnad.
Muidu on Vv-s söök hea, restoranis pead küll kaua ootama, aga selle eest tehakse toit väga söödav, kusjuures ka odav. Ja õlu maksab restoranis sama, mis poes.
Tavaliselt ma proovin igal pool kalasuppi, kui seda pole, siis seljankat. Mul on kogemus, et teeäärsetes kohvikutes pole suurem asi toit (eriti hull on kohvi) aga ikka läksin ja võtsin ühe seljanka, tundus kallis (30 000 BYR) ehk siis ka hea. Pettusin. Kõik lubatud asjad olid sees, mis seljankal peavad olema aga vedelik ise oli nii maitsetu ...
Enamasti teen ma ise süüa ja mulle maitseb riis. Alati, kui Vv-s olen, ostan konservi riis loomalihaga, lööd selle pannile ja super. Lihaga on nagu on, eks pool sellest on liinimeister endale koju tassind aga kui natuke pipart-soola-küüslauku lisad- saab asja. Muidugi proovin ma kõikvõimalikke kalakonserve. Mitte mingeid tuunasid vaid nt. haug tomatis või luts zelees või ahven õlis jne jne. Aga päris tihti juhtub, et olen ühe prooviks ostnud, see maitseb ja järgmistes poodides seda enam pole. Või siis ostad igaks-juhuks rohkem ja pärast ei taha seda ka hulgus- pontu. Hapukoor on neil väga hea, selline nõukaaegne maitse. Vv-s ei lisata eriti mingeid säilitusaineid, poes on keeduvorst ka justkui kahtlane, otsast hall. See väike viil lõigatakse enne ostu ära ja tõsiselt hea maitsega vorst. Sama on ka söögikohtadega: kasutatakse lihtsaid ja tavalisi maitseaineid- sool, pipar, sibul, küüslauk. Ei mingeid liha-kanamaitseaineid, mis meil kombeks.

Ehk puutub ka see sööki, et kui Vv-st eile Lätti tulin, ilmus range tsikk mu ette ja kamandas, et kas ma liha ja piimatooteid vean? Ütlesin, et omaarust mitte. Ma vaene hing ei tulnud selle peale, et mul on eesti juust, piim ja hapukoor külmkapis. Tsikk kuulutas kapi ust avades võidukalt, et olen rikkunud seadust ja euroopa liitu vedanud piimatooteid, et kas ma aafrika katkust olen midagi kuulnud? vabandasin, et pakid onju kinnised ja Eestist ostetud, et see minu söök ju. Ei see lugenud midagi. ajasin selle tsiki lihtsalt närvi ja lõpuks lohistati mu massin ja mina ühte angaari, kus lasti kaks koera lahti ja edasi oli nagu filmis ikka. Tollipoiss suskas sõnaotseses mõttes nina puhta vee paagi avast ise ja tõmbas mitu pikka sõõmu, et veenduda, et see pole mitte 100 liitrit diiselt. Nad võiks oma koerad ka suitsu ja viina ja diiselkütusele välja õpetada. Igatahes tundis üks Sharik hoopis huvi mu lihaga riisipudru vastu, peremees muudkui tiris teda jõuga eemale.Teinekord tean, kuhu narkotsi peidan- lihariisipudru sisse.  Aga oma mukidele võiksid nad süüa anda! Eks nad minu juustu vitsutavad ka nüüd endale kerre. Mukid vaatavad pealt ja kaevata nad ka ei oska.
Läti esimest Maximast ostsin sama Tere piima ja sama Tere hapukoore tagasi

Pildid pole otseselt toidust.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar